Sõites bussiga kooli või koju vaatad tihti inimesi, nad ei julge otsa vaadata sest kardavad, et näed nende silmi, sest silmades näed ka inimese hinge. Silmades ei saa varjata teeseldud õnnelikust ja varjatud armastust. Aga kui juhub keegi ka sinu silmadesse vaatama põgened...mitte ei torma isukalt temast tükki võtma ja küllastuma.

nuojah...

Elades varjuelu liigub aeg halastamatult, hing täis ängi ja abitust ning suutmatust elada. Samuti on rusumas ealised iseärasused- kui on niikaua juba elatud peaks peaks olema juba kuhugi jõutud ning miskit saavutatud. See muserdab viimasela ajal just eriti palju ning hirm põruda elus